Me elame täna maailmas, kus poelettidelt saame toitu, mis on väärtusetu. Hingame õhku, mis on mürgine. Joome vett, mis on täis kemikaale. Sünnitame lapsi, kes on haiged. Matame lähedasi, kelle elu kallale hakkas vähk. Selles olukorras ei ole mõtet süüdistada valitsust ega kedagi teist. Kogu ühiskond on teinud vigu ja mitte ainult meie riigis. Tulemusena seisab paljude maade elukooslus sotsiaalsete vapustuste lävel. Sellises olukorras peab igaüks mõtlema, mida just tema ise saaks ära teha, et lähemas tulevikus toimuksid positiivsed muudatused. Meie oleme leidnud, et on üks asi, mida saab iga pere teha enda jaoks ja samal ajal ka kogu maailma jaoks – see on soov ja tahtmine rajada põliskodu.